Kell 7 on \u00e4ratus, mis on liiga vara. Koolis on liiga erk valgus, k\u00fclm ja vali m\u00fcra. Ma olen liiga v\u00e4sinud.<\/strong> Eelmise \u00f5htu \u00f5pitust pole midagi meeles ja loen minuteid, kuni saan toolilt p\u00fcsti h\u00fcpata ja minema joosta. Vahetunnid k\u00e4rarikkas koridoris on lihtsalt kiireks uinakuks v\u00f5i visandamiseks. Koju k\u00f5mpides m\u00f5tlen hirmuga kodut\u00f6\u00f6de<\/strong> laviinile, millest ma aru ei saa. Matemaatikat ma ei oska. F\u00fc\u00fcsikast ei saa aru. Ajalugu ei adu. Keeli ei m\u00f5ista. Ma vist t\u00f5esti olen maailma k\u00f5ige lollim<\/strong> inimene. K\u00f5ik teised saavad ju hakkama\u2014miks mu pea midagi ei haara?<\/strong> Ma tahan ainult joonistada. Fantaseerin, et \u00fchel p\u00e4eval on see \u00f5udus l\u00e4bi ja ma saan rahus kunstnik olla. T\u00e4iskasvanud ainult kaagutavad \u00fcmberringi, kuidas need aastad on mu elu parimad. Ma m\u00f5tlen vaid: kui masendav peab su elu olema, et see oli su elu tipphetk?<\/p>\n Vaba aja veedan DeviantArtis ja YouTube\u2019is, vaadates erinevate kunstnike t\u00f6id, elulugusid ja projekte. Kuidas br\u00e4ndid teevad koost\u00f6\u00f6d kunstnikega ja loovad maailma unikaalseid<\/strong> ja p\u00f5nevaid asju. Mulle on j\u00e4\u00e4nud arusaamatuks, mida koolis tuupimine mulle annab. Kui ma k\u00fcsin, miks neid asju vaja on, saan vastuseks ainult: \u201cLihtsalt on vaja.\u201d<\/strong> Aga milleks? Mis see vajadus on? Ma armastan loomingulisi probleemilahendusi, aga keegi ei taha mu loogikale vastata. \u201cKunsti pole sul kunagi elus vaja, aga matemaatikat l\u00e4heb. Sul pole kogu aeg kalkulaatorit taskus.\u201d Ma n\u00e4en numbreid nagu merelaineid\u2014mustrid, mis liiguvad, on visuaalselt toredad, aga mingit infot nad mulle ei anna. Ma ei oska neid kokku panna ning valemid on lihtsalt numbrite ja t\u00e4htede puder. T\u00e4iskasvanuna sain teada, et diskalkuulia on diagnoos.<\/strong> Aga kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja uskusin, et mu aju on pr\u00fcgi.<\/p>\n Aga \u00fchte teadsin ma kindlalt: kui ma kooli \u00e4ra ei tee, siis mul pole tulevikku.<\/strong> Siis t\u00e4toveeritakse mulle otsa ette, et ma olen loll, ja ma ei saa t\u00f6\u00f6d ega v\u00f5imalusi elus. Ma ei osanud selle vastu vaielda, sest mul puudus arusaam ja ettekujutus t\u00f6\u00f6st. Ma teadsin, et t\u00f6\u00f6d ma teha ei taha, aga k\u00f5ik \u00fctlesid, et ilma selleta ka ei saa. Nii ma orjasin v\u00f5lgu ennast\u2014vaimse tervise, une ja ps\u00fc\u00fchika arvelt. N\u00fc\u00fcd tagasi vaadates ei saa ma aru, miks me oma lastega nii teeme.<\/strong> Kool, trenn, huviringid, kodut\u00f6\u00f6d\u2014see stressi- ja ootustelaadung, mille me neile peale paneme, on ajuvaba. Millal saavad lapsed hingata, teha vigu, avastada enda iseloomu ja huvisid? Me kardame nii hullult, et lapsed leiavad ise, kes nad tahavad olla ja mida teha, et me lihtsalt orjame nad \u00e4ra. Pole vahet, mis vanuses sa oled\u2014sa pead ise oma vead tegema. Lapsevanemate t\u00f6\u00f6 on olla see pehme padi, kuhu turvaliselt kukkuda. Turvalisest perest p\u00e4rit lapsed \u00f5pivad l\u00e4bi selle protsessi ka ise endale padjaks olema.<\/strong><\/p>\n Selle asemel h\u00e4bistavad paljud vanemad hoopis oma lapsi nende valikute p\u00e4rast, lootes, et see suunab neid nende unistuste poole, mille vanemad on neile loonud. \u201cSa oled nii andekas, aga jube laisk.<\/strong> Kui sa paneksid sama energia matemaatikasse, mis sa paned joonistamisse, oleksid su hinded korras!\u201d Paljud neuroerilised lapsed on seda juttu oi kui palju kuulnud. \u201cV\u00f5ta ennast lihtsalt kokku<\/strong> ja suuna oma energia \u00f5igesse kohta.\u201d Selle asemel, et toetada lapse annet ja siirast huvi, h\u00e4bistatakse see maha, arvates, et see aitab teda suunata ja arendada seda, mis vanemate jaoks t\u00e4htis on.<\/p>\n Kahjuks see uskumus juurdus ka minu sisse ja j\u00e4litas mind t\u00e4iskasvanueas. Kuigi protestisin kohe p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi oma haridusteekonna j\u00e4tkamise vastu ja suundusin kunsti, j\u00e4i uskumus alles:<\/strong> ma pean p\u00fchendama kogu oma energia \u00fchele asjale ja t\u00f5estama maailmale oma v\u00e4\u00e4rtust. Nii surusin agressiivselt oma t\u00e4toveerimiskarj\u00e4\u00e4ri\u2014t\u00f6\u00f6tasin 5\u20137 p\u00e4eva n\u00e4dalas, joonistasin \u00f6\u00f6siti, reisisin, osalesin tattoo convention\u2019itel, k\u00e4isin guest spot\u2019imas jne. K\u00f5ik muu tundus segajana<\/strong> sellest, kelleks ma pidin saama. Sest ma pidin kellekski saama. Sest kui ma ei suuna oma energiat \u00fchte kohta, siis kes ma olen?<\/strong><\/p>\n Aastaid hiljem, kui sain l\u00f5puks oma autismi ja ATH<\/strong> diagnoosi, sattusin termini \u201cmultipotentialite\u201d otsa (eesti keeles \u201cmultiandekas\u201d?). See oli minu jaoks t\u00e4iesti uus ja arusaamatu kontseptsioon, mis oli tihedalt seotud neuroerilisusega. \u201cJack of all trades, master of none\u201d oli mantra, mida ma kartsin, aga tuleb v\u00e4lja, et see on ainult osa pikemast \u00fctlusest: \u201cJack of all trades, master of none, though oftentimes better than master of one.\u201d<\/b> See kontseptsioon keeras mu peas rattad vastupidises suunas k\u00e4ima! Mida rohkem hakkasin teiste loomeinimeste kohta \u00f5ppima\u2014nende tausta ja loomeprotsessi m\u00f5istma\u2014seda rohkem sain aru, kui t\u00e4htis on mu ajule teha erinevaid asju, mis esmapilgul pole \u00fcksteisega seotud. Kunstnikud peavad kogema elu, et saada inspiratsiooni, lahendada probleeme ja luua kunsti. Aga mind sunniti terve elu kunstist eralduma<\/strong>\u2014nagu oleksid reaalained ja loogika \u00fches maailmas ning looming ja kunst teises. Tegelikult on see k\u00f5ik \u00fcks ja sama! See Venn-diagramm on ring!<\/strong> Loomingulised inimesed peavad kogema elu erinevaid tahke, lahendama erinevaid probleeme, kohtuma erinevate inimestega ja katsetama erinevaid valdkondi, et tuua see k\u00f5ik kokku ja luua \u00fchiskonnale midagi uut ja unikaalset\u2014ning v\u00e4ljendada seda kunstis.<\/p>\n Olgu see Andy Warhol, Frida Kahlo, Matisse v\u00f5i Da Vinci\u2014suured nimed, suured n\u00e4ited, aga see annab edasi idee: kunstnikud, kes katsetasid, kogesid ja kannatasid, et tuua oma elu visuaalsesse pilti ja jagada seda maailmaga.<\/strong> Nad n\u00e4gid maailma palju laiemalt kui ainult \u00fche dimensioonina. Meie elukogemus on kunst. Ja see t\u00f5esti ongi nii diip!<\/p>\n Minu huvi t\u00e4toveerimise, maalimise, skulptuuri, moe, sisekujunduse, meemide, autode, tsiklite, vabasukeldumise, koerte ja veel miljoni muu asja vastu peegeldab mu sisemaailma.<\/strong> Ma olen neuroeriline ja nagu s\u00e4rak\u00fc\u00fcnal, kes p\u00f5leb eredalt ning toob ka teistele r\u00f5\u00f5mu. Elu on nii l\u00fchike, maailm pakub nii palju ja minu roll neuroerilise kunstnikuna on seda kogeda ja loomena kajastada.<\/p>\n \u00c4rge toppige oma lapsi purki. Visake need seemned mulda ja vaadake uudishimuga, mitte hirmuga, mis imeolevus sealt v\u00e4lja kasvab!<\/b><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kool, trenn, kodut\u00f6\u00f6, joonistamine, magamine. V\u00e4sinud, kurnatud, \u00fclestimuleeritud, \u00e4rev, hirmul. L\u00e4hen kooli ja saan j\u00e4lle kahe. Kahes, kolmes, seitsmes aines. Tundidepikkune \u00f5ppimine iga p\u00e4ev ei anna tulemust, ja ma tahaksin…<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6446,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"mc4wp_mailchimp_campaign":[],"footnotes":""},"categories":[21,593],"tags":[558,594,595,615,644,648,649],"class_list":["post-6445","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","category-vaimne-tervis","tag-eesti","tag-vaimne-tervis","tag-autism","tag-autistid","tag-neuroeriline","tag-ath-naised","tag-laste-diagnoosimine"],"yoast_head":"\n![\"\"](\"https:\/\/liisaaddi.com\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_8973-1024x551.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/liisaaddi.com\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_8975-1024x355.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/liisaaddi.com\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_8972-1024x517.jpg\")
<\/p>\n