Ja n\u00fc\u00fcd mul on nii palju tarka \u00f6elda, et s\u00f5na \u201cyapper\u201d<\/strong> v\u00f5iks mulle otsaette t\u00e4toveerida.<\/p>\n Kui asi piirduks ainult s\u00f5nadega… mu v\u00e4ljendamisvajadus purskab igast otsast. Ma olin lapsena teatraalne ja m\u00e4nglev, elasin suurelt v\u00e4lja oma fantaasiamaailma, t\u00fc\u00fctasin k\u00f5iki, kuidas j\u00f5ud jaksas, ronisin, h\u00fcppasin, joonistasin, laulsin. \u201cIstu n\u00fc\u00fcd korra maha\u201d ja \u201caitab k\u00fcll sulle t\u00e4naseks!\u201d olid t\u00fc\u00fcpilised laused ning j\u00e4rjest rohkem tuli juurde \u201ct\u00fcdrukud ei k\u00e4itu nii\u201d, \u201c\u00e4ra t\u00fc\u00fcta teisi\u201d, \u201cistu ilusti\u201d, \u201cselliste riietega nii ei saa\u201d ja \u201cj\u00e4lle sa oled \u00fcleni rokane!\u201d. Pidevalt tuli piiramist ja h\u00e4bi, piiramist ja h\u00e4bi, kuni ma enam ei teinud neid asju. Ma panin klapid p\u00e4he ja joonistasin. Kogu mu energia ja v\u00e4ga kreisi sisemaailm vajas v\u00e4ljundit, kuid maailm ei tahtnud seda vastu v\u00f5tta. Ning ma j\u00e4in vait.<\/strong> Ma ei r\u00e4\u00e4kinud enam. Mul oli palju \u00f6elda, kuid ma pidin seda k\u00f5ike sissepoole elama. Sest k\u00f5ik s\u00f5numid, mis ma sain, l\u00f5ppesid samas virnas:<\/p>\n \u201cSind on liiga palju.\u201d<\/strong><\/p>\n Ja ma tegin ennast v\u00e4iksemaks, kompaktsemaks, meeldivamaks. See on paljude autistide ja ATH-de saatus, eriti naiste. Sest eesm\u00e4rk on olla teistele meeldiv, et \u00fchiskonnas ellu j\u00e4\u00e4da<\/strong>. Nii s\u00fcnnivad people-pleaserid (eesti keeles inimesed, kes soovivad teistele meeldida, pole nagu head t\u00f5lkevastet?), kes teevad \u00fcksk\u00f5ik mida selleks, et teistel inimestel nende \u00fcmber oleks alati hea olla, oma heaolu arvelt. Kokkuv\u00f5ttes pole kellelgi hea: people-pleaser on \u00f5nnetu, sest ta ei saa olla tema ise ja oma vajadusi suhtes t\u00e4ita, ja teine pool kaotab ruttu huvi, sest paistab l\u00e4bi, et esimene inimene on \u00fcpris… v\u00f5lts.<\/p>\n Ja nii me kaome \u00fcksindusse, tehes end veel v\u00e4iksemaks ja v\u00e4iksemaks.<\/strong> Kuni me kaome t\u00e4itsa \u00e4ra. Ja nii kadusin ka mina \u00e4ra. Sest selle protsessi k\u00f5ige suurem probleem on see, et k\u00f5ik \u00fctlevad, et ole sina ise… aga kui sa pole saanudki leida, kes sa oled, sest sind on maha tehtud ja h\u00e4bistatud v\u00e4iksest peale, kes see Mina on?<\/strong> Ja vot seda protsessi alles alustada tugevas t\u00e4iskasvanu eas on alles katsumus!<\/p>\n Aga! Kui seda katsumust v\u00f5tta m\u00e4nguna, proovida meelde tuletada, mis tunne oli lapsena proovida ja avastada uusi asju, kui veel h\u00e4bi polnud… siis hakkavad p\u00f5nevad asjad juhtuma! Muidugi kogu sellest h\u00e4bist lahti \u00f6elda, et ei sureks omaenda \u201ccringe\u201d<\/em><\/strong> otsa \u00e4ra, see vajab veel omaette t\u00e4helepanu. Muidugi on \u00fcksjagu leina, et miks Mina pean \u00fcmber \u00f5ppima mulle \u00f5petatud ebavajalikud t\u00f6\u00f6riistad, mis h\u00e4bistasid mind, ja teised… saavad lihtsalt elada?? Niipalju ma v\u00f5in lohutada, et k\u00f5igil on omad vaimsed proovikivid, mille otsa nad koperdavad \u00fcksjagu elu jooksul. Meie puhul teeb asja keerulisemaks see, et me oleme olnud terve elu ka erivajadustega ning \u00fcldiselt meie \u201cpeople-pleaser’i\u201d<\/strong> ajastu saab l\u00e4bi siis, kui me oleme totaalselt l\u00e4bip\u00f5lenud… nii et neid palle, mida korraga \u017eongleerida, on liiga kuradi palju!<\/p>\n See r\u00f5\u00f5m, see eneseavastuse r\u00f5\u00f5m ja protsess k\u00fcll… on seda t\u00f6\u00f6d v\u00e4\u00e4rt. Sest kui \u00fche joone otsas on enda \u00e4ra kaotamine (algul vaimselt ja kahjuks paljudel juhtudel ka l\u00f5puks f\u00fc\u00fcsiliselt) ja teise joone otsas on leida see, kes Sina Ise tegelikult oled<\/strong>… sealt tuleb enesearmastus ja \u00e4gedad hobid ja armastavad inimesed ja v\u00f5imalused. Sest autistidel ja ATH-del on nii palju \u00e4gedaid iseloomujooni ja oskusi, mis on meile nii ainulaadsed. Kui autistidel on palju rohkem neuronite vahelisi \u00fchendusi kui allistidel ning ATH-d suudavad inspiratsiooni haarata kasv\u00f5i \u00f5hust… siis miks me ei t\u00e4hista neid uskumatult \u00e4gedaid erinevusi? Mism\u00f5ttes mind on liiga palju… ma olen ideede generaator! Probleemide lahendaja! Kunstnikuhing! Emotsioonide vikerkaar!<\/strong> Elu on nagu muusikavideo, kus ma n\u00e4en helisid, m\u00f5istan v\u00e4rve ning saan inspiratsiooni elu tekstuuridest.<\/p>\n Kuigi seda on vahest raske tunnistada, et \u201cliiga palju\u201d<\/strong> pole olemas, siis n\u00fc\u00fcd j\u00f5uab see igati kohale, et tunda ja kogeda maailma nii rohketes v\u00e4rvides on fantastiline! Muidugi on see ka kurnav, kuid ennast karpi pressides… v\u00f5ite mu koos selle kastiga r\u00f5dult alla l\u00fckata.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u201cSa ei r\u00e4\u00e4kinud kuni neljanda eluaastani ja p\u00e4rast seda sa ei j\u00e4\u00e4nud enam \u00fcldse vait.\u201d \u00fctleb vanaisa naljatades. Autistide puhul on suhteliselt tavaline, et me hakkame r\u00e4\u00e4kima palju hiljem (hetkel…<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5888,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"mc4wp_mailchimp_campaign":[],"footnotes":""},"categories":[593],"tags":[617,618,619,620,594,596,614,615,616],"class_list":["post-5887","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-vaimne-tervis","tag-ath-taiskasvanutel","tag-athga-naised","tag-autistlikud-naised","tag-vaimse-tervise-nou","tag-vaimne-tervis","tag-ath","tag-autist","tag-autistid","tag-autism-taiskasvanutel"],"yoast_head":"\n![\"\"](\"https:\/\/liisaaddi.com\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_8973-1024x551.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/liisaaddi.com\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_8975-1024x355.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/liisaaddi.com\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_8972-1024x517.jpg\")
<\/p>\n