Miks ma ei saa hakkama nende asjadega, millega k\u00f5ik teised saavad. Koolis ei saa aru, kodus ei saa aru, kell 1 \u00f6\u00f6sel ei saa ikka aru. Vahet pole, kui palju ma pingutan, ma ju ometi pingutan. Aga k\u00f5ik pingutused viivad ikka selleni, et k\u00f5ik mu \u00fcmber nimetavad mind lolliks ja laisaks.<\/p>\n
\u201cNeed on su elu parimad aastad\u201d<\/em><\/strong> ja \u201cNaudi noorust t\u00e4iega, seda enam tagasi ei saa!\u201d<\/em><\/strong><\/p>\n Kui need on mu parimad aastad ja siit l\u00e4heb veel allam\u00e4ge, kas ma tahangi elada? Suitsiidsed m\u00f5tted olid koos minuga eksisteerinud niikaua, kui ma ennast m\u00e4letan, aga n\u00fc\u00fcd nad said kuju ja vormi. Midagi k\u00e4ega katsutavat.<\/p>\n Ma ju pole siia maailma loodud, ma tunnen ennast nagu musta lambana<\/strong> k\u00f5igi vahel. Ma ei saa aru, mis koolis toimub, ma ei saa \u00fcldse aru, mis teiste inimeste peades toimub. Mind huvitavad ainult v\u00e4rvid ja muusika: ma n\u00e4en kunsti k\u00f5iges ja mu ainuke huvi on ainult luua. Ja see on millegip\u00e4rast h\u00e4biasi. Sellest asja ei saa, keskendu reaalainetele, seal on tulevik. Aga kuidas ma peaksin n\u00e4gema tulevikku ainetes, milles mind on tembeldatud lolliks? See maailm ju pole mulle?<\/strong><\/em><\/p>\n Ja k\u00f5igele veel otsa, ma saan aru, et ma ei oska suhelda. Ma v\u00e4ljendan ennast teisiti ja ma ei tea, miks. Pidevalt koolide vahetamine ei tee mulle olukorda lihtsamaks. Ma tunnen, nagu ma oleks igakord l\u00f5videga puuri visatud. Arusaamatud on mulle sotsiaalsed hierarhiad ja suhtlusgrupid ning kirjutamata reeglid.<\/p>\n Ma vihkasin tunde, ma vihkasin vahetunde. Ma ei oska seista, istuda, r\u00e4\u00e4kida<\/strong>. Ma tahaks ainult kookonisse t\u00f5mmata ja kuskil nurgas joonistada klapid peas, aga seda ma teadsin, et millegip\u00e4rast see on veider. Ka need riided, mis koolis pidin kandma, ja see kohutav valge valgus, need puidust istmed, mu pinginaaber. K\u00f5ike oli liiga kuradi palju. Ja see l\u00e4rm ja see meeletu info, millest ma aru ei saanud. Iga koolip\u00e4ev oli v\u00f5itlus elluj\u00e4\u00e4mise nimel. Sest kui koolis ei k\u00e4i, siis tulevikku pole. Kuid mul oli pidevalt tunne, et mul polegi tulevikku. Sest kui kool viib tulevikuni, aga ma siin hakkama ei saa, ja need peaksid olema elu parimad aastad, siis mida fakki?<\/strong><\/em><\/p>\n Aastad l\u00e4hevad edasi, paar koolivahetust veel ja ongi g\u00fcmnaasium. Mis ime l\u00e4bi ma sinna j\u00f5udsin, seda ma ei tea. Eluisu oli t\u00e4ielikult kadunud. Vaatan kadedalt pealt, kuidas klassikaaslased on v\u00e4lja m\u00f5elnud, kuhu \u00fclikooli nad tahavad minna, mis nende karj\u00e4\u00e4rivalikud on. Kui \u00f5petajad mult k\u00fcsivad ja vastuseks on ikka: \u201cMa ei tea, kunst vms,<\/em><\/strong>\u201d siis on s\u00fcgavad ohked ja ikka: \u201cMa ei tea, Liisa, mis sinust k\u00fcll saab…\u201d<\/em><\/strong> ja ei tea minagi. Sest \u00f5petajatele ma ei meeldi, kunagi aru ei saanud, miks, sest ma ju pingutasin. \u00d6eldakse ikka, et kui aru ei saa, siis k\u00fcsi, aga kui mina k\u00fcsisin asju, siis sain vastuseks suuri ohkeid ja teravaid pilke. \u201cSa pead rohkem pingutama,\u201d<\/em><\/strong> aga mul pole enam midagi anda. Ma olen andnud oma eluisu koos pingutustega.<\/p>\n Ja 16-aastaselt mulle j\u00f5udis ikka t\u00e4iesti kohale, et ma olen ikka kuradi veider<\/strong>. Vahet pole, kui palju ma pingutan, ma ei samastu ega \u00fchildu kuidagi oma perre, kooli, \u00fchiskonda. Peale selle mul tekkis insomnia ja luupainajad, mis t\u00e4itsid mu hirme \u00e4mbrite kaupa. Sain aru, et on aeg hakata otsima vaimse tervise abi, sest ma olen inimvare, kui sedagi.<\/p>\n Ja sealt hakkaski pihta mu pikk ja piinarikas protsess mu diagnoosini. Kus t\u00e4na ma saan t\u00e4histada, et aasta aega on \u00f5ige leitud: autism ja ATH<\/strong>. Ja kahjuks mitte t\u00e4nu ps\u00fchholoogidele, vaid kuradi TikTokile ja selle neurodivergentsele kommuunile. Vanust 30.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ma olen 12, kell on \u00fcks \u00f6\u00f6sel ja ma vaatan oma \u00e4ranutetud n\u00e4oga seda kuradi mata kodut\u00f6\u00f6d, millest ma midagi aru ei saa. Ema istub k\u00f5rval, n\u00e4rvis ja v\u00e4sinud, ohkab…<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5856,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"mc4wp_mailchimp_campaign":[],"footnotes":""},"categories":[593],"tags":[263,594,595,596,597,598,599],"class_list":["post-5845","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-vaimne-tervis","tag-kunstnik","tag-vaimne-tervis","tag-autism","tag-ath","tag-adhd","tag-hiline-diagnoos","tag-autismiga-naised"],"yoast_head":"\n![\"\"](\"https:\/\/liisaaddi.com\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_8973-1024x551.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/liisaaddi.com\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_8975-1024x355.jpg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/liisaaddi.com\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_8972-1024x517.jpg\")
<\/p>\n