{"id":1805,"date":"2019-03-18T18:30:08","date_gmt":"2019-03-18T16:30:08","guid":{"rendered":"https:\/\/liisaaddi.com\/?p=1805"},"modified":"2020-01-15T00:13:23","modified_gmt":"2020-01-14T22:13:23","slug":"minu-teekond-kunstnikuks-saamiseni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/liisaaddi.com\/et\/2019\/03\/18\/minu-teekond-kunstnikuks-saamiseni\/","title":{"rendered":"Minu teekond kunstnikuks saamiseni<\/b>!"},"content":{"rendered":"

Joonistanud olen ma nii kaua kui ma ennast m\u00e4letan, aga ma ei saanud kunagi aru kui keegi \u00fctles mulle, et \u201cvau, sa oled t\u00e4iega kunstnik!\u201d<\/em>. Minu jaoks tundus t\u00e4hendavat kunstnikuks olemist midagi ebamaist: esoteeriline endasset\u00f5mbunud loomeinimene, kes kuidagi m\u00f5istis paremini maailma t\u00e4hendust. V\u00f5i siis keegi, kes \u00f5ppis kunsti\u00fclikoolis, aevastas l\u00f5uendile ja m\u00fc\u00fcs selle milku eest maha uhkel kunstioksjonil. Ma joonistasin \u00fckssarvikuid, ponisid ja hundikutsikaid ja ma ei saanud aru mis sellega on kunstiga pistmist.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n